Elva valla investeeringutest

Valimisliidu Sinu Elva Vald tänased ja homsed volinikud on lähtunud ning lähtuvad ka tulevikus
investeeringuid planeerides talupojaloogikast. Esiteks kasutame alati võimalusel toetusi investeeringute
rahaliseks katmiseks ning teisalt lähtume loogikast, et enne teeme olemasolevad hooned ja taristu korda
kui hakkame täitsa uusi tegema.

Toetuste kasutamine on alatihti väga sihtotstarbeline, ehk konkreetse fondi vahendite kasutamisele sobib
näiteks ainult ühe hoone rekonstrueerimiseks või kergtee tegemiseks. Teinekord ei ole need valikud
emotsionaalselt esimeses prioriteedis, kuid lähtudes loogikast, et kümnete aastate jooksul tuleb avaliku
teenust pakkuvale kinnisvarale nagunii ring peale saada energiatõhususe ja kestlikkuse vaatetes, kaalub
toetuse kasutamise võimalus üles emotsionaalse eelistuse.

Olemasoleva vara korrastamine aitab halduskulusid alla tuua, uute asjade loomine üksnes tõstab
halduskulusid valla eelarvest. Seetõttu oleme oma valikutes valinud näiteks Konguta rahvamaja
energiatõhusaks muutmise ja Tartu mnt. jalgtee korrastamise. Järgmisel perioodil soovime toetusi
rakendades muuhulgas teha Rannu rahvamaja energiatõhusamaks ja multifunktsionaalsemaks ning
rekonstrueerida Kärneri tänava, rajades sinna ka jalgtee. Investeeringute jagamisel lähtume toetuse
võimalusest, avariilisusest ning vaatame ka piirkonniti, et areng oleks tuntav üle valla. Kriitika on ilmne, et
justkui kõik koonduks Elva linna, tunnistame, et Elva linn on saanud proportsionaalselt rohkem
investeeringuid, aga seal on mõned paratamatused. Näiteks teede remondil on tänava ehitus kümneid,
vahel sadu kordi kallim kui hajaasustuses kruusa või pinnatud kattega tee remont. Kui me järgneval
perioodil teeme korda staadioni, siis eks me teeme selle korda ikka seal, kus on kõige tegusam
kergejõustiku klubi. Piisab ühest suurest investeeringust (nagu näiteks staadion), mille pealt saab juba
hukka mõista, et investeeringu proportsioonid on linna poole kaldu.

Kärpimata suuresti avalike teenuseid, on Elva valla investeerimisvõimekus 2,5 – 3 miljonit eurot aastas,
millest suurusjärk miljon võiks minna teedesse, et jätkusuutlikust kuidagigi tagada. Alles jääb 2 miljonit
aastas, mis oma loomult ongi ligikaudu 4 suurobjekti nelja aasta jooksul. Ehk aastate lõikes tuleb valikuid
teha, eelmise perioodi suur valik oli Elva Gümnaasium. Järgmise perioodi suurtest eelistustest on artiklis
juba juttu olnud, aga eks see sõltub rohkem suurema grupi koosloojate koostööst.

Kristjan Vilu – Elva abivallavanem