Kultuuripealinna aasta 2024 peab pakkuma põnevat külalistele kodu- ja välismaalt, aga ennekõike on see suurepärane võimalus anda kohalikele kogukondadele uut hingamist ja tegemisrõõmu. Aasta lõppes, uus algas ja selle juures on kõige toredam kokkuvõtete tegemine ja uute plaanide seadmine. Mis seal salata, pühade ajal tuleb mõelda ka sellele, mida head ja paremat pühadeks lauale panna. Elva valla kogemuse põhjal soovitan kõigile Lõuna-Eesti omavalitsustele kultuuripealinnaks valmistumise retsepti. Komponendid on sellised, mida endale sobivas koguses lisades saab omanäolise maitseelamuse – kellele soolasema, kellele magusama, kellele hapuma ja kellele vürtsikama. Tartu saab Euroopa kultuuripealinna tiitli 2024. aastal koostöös 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega. Suur osa omavalitsuste volikogusid on heaks kiitnud koostöölepingu sõlmimise, sealhulgas Elva vald. Seega on õige aeg kuulutada kõigil osalevatel omavalitsustel 2021 kultuuripealinnaks valmistumise aastaks. Elva vald on koos kultuuri-, spordi- ja turismieestvedajatega ettevalmistustega algust teinud ning pakub välja viis suurepärast koostisosa gurmee-elamuseks. Elva alustas esimese ideekorjet aasta eest jaanuaris, mil lennutasime koos ideid väga erinevate elualade esindajatega. Seega selleks, et piirkond oleks esindatud ametlikus kultuuriprogrammis, tuleb vaadata, et ettevõtmine sobiks kultuuripealinna väärtustega ning omaks rahvusvahelist mõõdet. See ei pea olema tingimata uus üritus, vaid võib olla just pika traditsiooniga, mis jõuab kultuuripealinna aastal laiema publiku ette. Seega tuleb analüüsida, mis meil juba on, osaleda kultuuripealinna teemaliinide arendusprotsessis, aga korraldada võiks ägedate uute sähvatuste leidmiseks ideekorje. Elva plaanib seda kõike ka teha ning alustuseks on Elva oma meeskonnaga osaline kultuuripealinna projektide arendustöös. Elva turismijuhi eestvedamisel oleme alustanud arutelu turismiettevõtjatega ja paneme kokku pakette, mis pakuvad huvi puhkajatele ja elamuse otsijatele nii Eestist kui ka välismaalt. Elva vald panustab kultuuripealinna õnnestumisse vähemalt saja tuhande euroga, tulu saavad sellest projektist teenida just kohalikud ettevõtjad ja teenusepakkujad. Usun, et tagumine aeg on alustada koostööd koolidega ning püüda ärgitada õpilasi ettevõtlikkusele, sest just praegu on põhikoolis need noored, kes nelja aasta pärast saaksid pakkuda kultuuripealinna külalistele mõnd teenust või toodet. Kultuuripealinna meeskond peaks just nüüd pöörama suurt rõhku koostööle haridusvaldkonnaga, sest võimalusi projektideks, loovtöödeks ja kultuuripealinna väärtuste lõimimiseks ainetundidesse on mitmeid. Hea võimalus oma äriideid edasi arendada on Tartumaa noorte äriideede konkurss Välk. Loomemajandus on viimastel aastatel olnud nähtavam kui kunagi varem, kuid julgen öelda, et väiksemates omavalitsustes ei ole selle võimalusi veel piisavalt teadvustatud. Kõik, kes tegelevad loomingu ja loomisega, saavad oskuslikul nõustamisel ja koostööl selle enda ja oma pere sissetuleku heaks tööle panna. Tänuväärne on kultuuripealinna projekt Kylas, mida arendab Võrumaa arenduskeskus ja mis annab võimaluse kõikidel teenuseosutajatel ja väikeettevõtjatel oma pakutavat ühiselt turundada ja klientideni viia. Tähelepanu tuleb pöörata ka kodumajutuse võimaluste avardamisele, sest kuigi nelja aastaga jõuaks piirkonda mõne majutuskoha ka ehitada, tundub ikkagi realistlikum plaan pakkuda külalistele hubast kodumajutust. Elva trump on kaunis loodus ning seega tuleb tähelepanu pöörata matkaradade ja puhkekohtade korrastamisele ja vajaduse korral uute arendamisele. Kindlasti on tähtis, et turismi- ja huviobjektidele viitamine oleks hästi läbi mõeldud ning et olulisemad kohad oleksid tähistatud. Elva vallavalitsus algatab alanud aastal nende paikade otsingu, mille peaks kohalike arvates tingimata viidastama ning mis senini on jäänud justkui hästi hoitud saladuseks. Elva teeb kultuuripealinna korraldusmeeskonnale ettepaneku mõelda läbi nõndanimetatud maamärkide paigaldamine, et kõikides omavalitsustes oleks juba praegu avalikus ruumis näha, et oleme selles suurprojektis osalised. Selleks võiks olla näiteks ühtse kujundusega infotahvel, kus kultuuriinfot kuvada. Eriti lahe oleks, kui need oleksid interaktiivsed kunstiteosed ning inimestega suhtleks kultuuriteemadel hoopis hääl tulevikust. Tartu 2024 kultuurikompasside sari pakub inspiratsiooni ja koolitusvõimalusi, kuid kohalikul tasandil on tõstatatud ka keeleõppe vajadus, sest võib juhtuda, et paljudel on keeleoskus ajaga rooste läinud ning see ei ole kindlasti teema, mida häbeneda või vältida, vaid selle parandamiseks jõuab nelja aastaga palju ära teha. Arvan küll, et peaksime üheskoos mõtlema, kuidas saada juurde giide ja lugude jutustajaid, et piirkonna sära ja võimalused jõuaksid kõigi külastajateni. Ja mis seal salata – see on ka üks koht, kus tulu teenida. Kindlasti on kohalikud, peamiselt rahvamajade juhid, kultuurispetsialistid, spordijuhid, kommunikatsioonijuhid, aktiivsete mittetulundusühingute juhid, need, kes kultuuripealinna ettevalmistamisel ja elluviimisel täidavad kandvat rolli, ning oluline on panustada nende inimeste motivatsiooni ja meeskonnatunde loomisse. Elva teeb ettepaneku alustada üheskoos noorte kasvuprogrammi «Elluastumise kunst», et kasvatada endale vabatahtlike võrgustikku ning miks mitte ka kultuurikorraldajaid ja ettevõtjaid. Eesmärk võiks olla piirkondliku arenguprogrammi käivitamine, mis pakuks noortele inspireerivaid esinemisi ja koolitust, aga ka praktilist kogemust, et kultuurikorraldamisel erinevates rollides kaasa lüüa juba nüüd. Elva plaanib kohalikku Tartu 2024 saadikuprogrammi, mille ideed võiks vabalt laiendada kogu Lõuna-Eestile. Saadikud on need, kes kogukondades edastaksid kultuuripealinna infot ning suunaksid kogukondi mõtlema, kuidas seda võimalust kogukondade heaks tööle panna. Hoolitseme selle eest, et saadikud oleksid värske infoga kursis ning kohalikult tasandilt saadud mõtted jõuaksid kesksesse meeskonda kokku. Plaanime ka blogi pidamist, et hoida elanikke kursis sellega, kuidas meie ettevalmistused lähevad. Loodan väga, et 2024. aastal teavad kõik Elva valla elanikud, et oleme osalised sellel ajaloolisel suursündmusel, ning on uhked selle üle, mida meil on pakkuda. Loomulikult on kõik üritused suunatud ka kohalikele elanikele ning seega on tulemas kirev ja võimalusterohke aeg. Hea toidu saladus on kirg ja armastus kokkamise vastu. Loodan, et igaüks leidis siit mõne koostisosa oma hõrgutistesse ning järgnevatel aastatel valmistub kogu Lõuna-Eesti üheskoos maitseelamuste pakkumiseks. Lugu ilmus 4. jaanuaril Tartu Postimehes. https://tartu.postimees.ee/7146450/marika-saar-kultuuripealinnaks-valmistumise-retsept

Kultuuripealinnaks valmistumise projekt

By Marika Saar

Kultuuripealinna aasta 2024 peab pakkuma põnevat külalistele kodu- ja välismaalt, aga ennekõike on see suurepärane võimalus anda kohalikele kogukondadele uut hingamist ja tegemisrõõmu.Aasta lõppes, uus algas ja selle juures on kõige toredam kokkuvõtete tegemine ja…

Raamatukogu kui võrratu kogukonnakeskus

By Marika Saar

Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmekülgsemaks ning järjest enam räägitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki. Rõngu raamatukogu hing on juba 55 aastat olnud direktor Laine Meos,…